Kõrvits, pumpkin, labu, 南瓜, bí đỏ..

Kõrvits, kõrvits, kõrvits, kõrvits, kõrvits (pealkirjas kõrvits töökaaslaste keeltes).. Viimase viie päeva jooksul olen näinud rohkem kõrvitsaid kui Sina ja Su pere terve elu jooksul kokku.. Ja kastidesse paigutanud olen ma nüüdseks vist küll juba vähemalt 15 tonni kõrvitsaid (kui mu pea peale kõiki neid kõrvitsaid veel matemaatikat jagab..). Kas sõna „kõrvits“ siin tekstis hakkab juba tüütavaks muutuma? Siis kujuta ette mu tülpimust peale esimest päeva kõrvitsapõllul, kui tõstsin kastidesse ca. 1300 kõrvitsat :) Seda kõike nii umbes 23 kraadises kuumuses palava päikese käes.. Jah, see esimene päev oli tõesti raske, mõtlesin küll vähemalt mitu tosinat korda, et õhtuni ma küll ei ela. Aga võta näpust.. Järgmised kolm päeva aga ei olnud enam nii rasked, keha harjus tööga, ja lisaks täitis töökaaslane Jack oma lubaduse ning tegi tuuletantsu, nii et enamasti oli meil kas tuuleõhku või siis vähemalt pilveräbalaid päikese ees. Nii et kui välja arvata need mõned tunnid päeva keskel, kus oli ikka täiega palav, siis hakkasin tööd lausa nautima (samuti Timm). Nii mõnedki kontorikilod jäid meil ka põllule maha ja ma veendun üha enam, et inimesel on keha selleks, et seda liigutada, mitte päev otsa ühe tooli peal istuda. Poistel tekkis hommikuse isekeeratud pläru tõmbamise kõrval komme võrrelda mitu auku keegi püksirihma sisse juurde on pidanud tegema.

Hommikune lõputu kõrvitsapõld udus:

Meie üle irvitav kõrvits:

Aga töö nägi iseenesest välja selline, et traktor sõidab kõrvitsakastiga (mis mahutab ca. 50-60 kõrvitsat, töökaaslase Jacki andmetel) kahe kõrvitsavao vahel ning meie tõstame kõrvitsad kasti. Ja niiviisi 8,5 tundi järjest. Vahepeal oli muidugi poole tunnine lõuna, mis tihti venis pikemaks ja kaks veerandtunnist pausi, mis samuti kippusid pikemaks venima, kuna isegi traktoristid ja ülemus ei suutnud vastu panna vilus lebamise mõnudele. Õnneks need kõrvitsad siin ei ole päris sellised Eesti sõnniku peal kasvatatud sortiment, vaid 3-6 kilosed enamasti, mõni erand siia-sinna. Nii et kui tüdisime kõrvitsate kasti panemisest, siis loopisime neid ketis üksteisele, vahepeal veeratasime, või toksisime jalaga jms. Peab ju tööd ikka natuke huvitavamaks tegema. Õnneks seltskond meil hostelist, kellega koos töötame, on väga lahe, nii et nalja sai palju.

Vahepeal oli meil ka üks viinamarja korjamise päev, mis tundus pärast kõrvitsaid üldse mitte töö moodi, vaid pigem nagu liikuv puhkus.

Vaade Hastingsi linnale ja ümbruskonnale viinamarjaistanduse juurest:

Maastik Trinity Hilli istanduse ümber:

Täna, laupäeva hommikul magasin kaua-kaua, ning naudin nüüd peale korralikku töönädalat pannkooki, feijoa-nimelisi puuvilju (kui tead eesti-keelset nimetust, siis anna palun teada) ja magusat piimast kohvi.

Magushapud feijoad:

Eile õhtul oli meil reede õhtune istumine. Meie üha toredamaks muutuv bussijuht Steve (töökaaslase Matti sõnul enne meie tulekut hoopis teine inimene) tõi meile kamba peale kaks pudelit omatehtud veini. Tal on tore nimi Steve Martin nagu ühel ameerika koomikul ning minu arust on ta ka ise ka paras koomik, viskab vaikselt kildusid ja muheleb oma habemesse. Ja iga päev ta pärib midagi Eesti kohta, kuigi tal on muidugi küsimusi kogu aeg ka teiste asjade kohta, ma olen märganud. Igatahes kasvatab Steve oma 10 aakril (võrdub umbes 4 hektariga) viinamarju ning valmistab aastas ca. 250 pudelit veini, millest päris suur osa vist läheb ta perele ja sugulastele abi eest viinamarjakorjamisel. Eelmisel aastal sai ta kohalike väikekasvatajate konkursil lausa hõbemedali. Peab ütlema, et päris hea vein oli, tugeva rikka maitse ja aroomiga, isegi meestele maitses (mina ainuke naine praegu meie 9-kohalises bussis).

Hosteli elutuba hommikuste uudiste ajal 6.45 (Timm vasakus nurgas ootab kannatamatult tööle minekut :)

Timm puhkehetkel vaikses toas (see tuba kus ma skaibin):

Kuna see nädal on möödunud töö tähe all ning ka homme ja uue nädala alguses tõotab tulla kibekiire, siis ei ole veel jõudnud ärasõidu peale mõelda, arvatavasti uue nädala lõpu poole siis pakime asju, kui just ülemus meid mõne uue põneva tööga ei üllata.

Mõnusat nädalavahetust!