Liikusime täna paarsada kilomeetrit mägedele lähemale, Punta Arenasest Puerto Natalesesse. Viimane on päris vastuoluline linnake fjordi ääres, mille sinakalt veelt võiksid mägede lumised tipud vastu peegeldada. Paraku esineb siin tuulevaikset ilma täpselt mitte kunagi. Lahesopi äärde on ennast sisse seadnud kõigi mugavustega turisti linnaosa, kohvikud, restoranid, matkakaupade poed jne., isegi paar hotelli leiab siit. Hooned on üsna korrapärase ja mõistliku väljanägemisega ning meie hostelitoas ei kooru laeplaate maha ning vannitoa põranda kivid ei ole paigaldatud täiesti suvaliselt nagu oli meie esimeses hostelis Puntas. Kesklinna paarilt peatänavalt umbes paarsada meetrit, nii paari käänaku kaugusel algab aga agul. Siin on pilt kirevkirju ja nii ligadi logadi nagu mõnes kitsekarjuste külas. Keskuse restorani nime kandev hoone näeb välja nagu pisike peldik, kuhu seljakottidega 3 inimest küll sisse ei mahuks. Tänaval on palju palju hulkuvaid koeri, üks haagib ennast meile kohe bussijaamas sappa ja saadab meid hostelini.

Veedame siin veel ühe päeva oma esimeseks 9 päevaseks matkaks valmistudes, vitamiinirikast toitu pugides (õhtusöögiks valmistasime kala salatiga) ja mägede õhuga harjudes (poistel läheb see paremini paari õllega). Trükkimine on tüütu töö nii et panen siia mõned pildid, mis võivad öelda rohkem kui tuhat sõna.

Oleme Punta Arenases, mis on üks Tšiili ja ühtlasi meie reisi lõunapoolsemaid linnu. Reis siia võttis päris kõvasti aega (rääkimata rahast) - lennud Riia - Frankfurt - Sao Paolo (Brasiilia) - Santiago. Pealinnas veetsime ühe ööpäeva põhiliselt 25 kraadist soojust nautides, erinevate pankade suletud uksi kolistades, pisut keskuses ringi vaadates ning õhtupooliku-öö kohaliku sõbra Pauli ja tema Hollandi tüdruksõbra mägedevaatega korteris.

Saime oma valuutad vahetatud ühes tänavaäärses vahetuspunktis (parem kurss kui pangas). Ühtlasi saime kohe poolmiljonärideks, peesol ei ole eriti väärtust (1eur on ca. 700 peesot). Lisaks loeti mulle peo peale mingi 200 grammi münte, mida tundus kahtlaselt vähe, kuid lähemal uurimisel avastasin peost hunniku 500 peesoseid münte.

Santiago on mägede vahelises orus paiknev linn ning Pauli rõdul lösutades nägime nende kontuure majade taustal. Üks lumine tipp oli sudu tõttu nähtav ainult hommikul. Maitsesime kohalikku õlut ja Piscot (mingi alkohol) ning Empanadasid. Oli meeldiv õhtu. Santiago jääb mulle oma odava ja hästi korraldatud ühistranspordiga, ma ei mäletagi, et oleks kunagi nii soodsalt (alla 2 euro) lennujaamast kesklinna saanud ning 1 euro eest oli võimalik terve linn metrooga läbi sõita.

Santiagost võtsime lennu Punta Arenasesse kohaliku Sky airlines'iga. Saime 4 tunnise õhusõidu jooksul 2 korda süüa! (Pole varem juhtunud).
Punta on selline Tartu suurune linnake merelahe ääres, madal ja tuuline, ning umbes 10 kraadi madalama temperatuuriga kui Santiago. Midagi väga erilist siin vaadata ei ole, kuid matkade planeerimiseks vajaliku info ning puuduoleva varustuse (gaas, toit, päikesekreem jms) saime siit kätte. Käisime söömas kohaliku toidu restoranis, mis oli maitsev ja enne hammaste sisse löömist nägi välja nagu meistriteos. Hakkama saamiseks oleme pidanud mängu panema kogu oma hispaania keele oskuse, mida pole just palju ning käed-näo-miimika. Nalja on juba saanud sellega.

Nii mu sõrmed on toksimisest väsinud nii et meie homsetest matkaplaanidest kirjutan peale nende täideviimist..

Vaade lennukiaknast pisut enne maandumist Santiagosse - võimas

Püüame Santiago tänavail taksot, ei olnud eriti keeruline.Nagu näete, oleme ühes tükis

Mõnusad toidud ja õnnelikud poisid

Punta Arenase tänaval, 5 minutit kestnud vihma-rahe eest puu all varjus,Tim korraliku turistina otsib Lonely planetist head söögikohta (õnnestus)