Perth, ainus suurim linn läänerannikul, katab maa-ala 80 km põhjast lõunasse ning 40 km läänest itta. Linna projekteerimisel pandi paika, et sellest peab kujunema aedlinn, kus elumajad paiknevad tänavast eemal aia sees, ning see plaan on ka õnnestunud – igas suunas üsna kaugele veninud linna asustab 1,74 miljonit elanikku (võrdluseks – Londonis üle kolme korra väiksem maa-ala ning 8 miljonit elanikku, Berliinis 8 korda väiksem ala ning 3,4 miljonit elanikku jne). Sõit rongi või bussiga meie esimesest elukohast Midlandist mere äärde võtab vabalt ligi kaks tundi. Õnneks on rongiliiklus üsna tihe ja viib erinevatesse linnaosadesse, kuigi aeg-ajalt tuleb ette, et kogu süsteem kiilub kokku ja kõik rongid üle linna seisavad – viimane juhtub just meie Perthis oleku ajal majanaabrite Šaša ja Pašaga (Ei ole nali! Toredad vene poisid Tallinna lähedalt, õiged nimed Aleksei ja Pavel).
Esimesed kolonistid pidid siin jagu saama metsikust džunglist, ainult selleks, et peale lõputut tööd ja vaeva avastada, et valdavalt liivane pinnas ei ole just eriti viljakas. Mürgised elukad, võitlused aborigeenidega, hea magevee puudus ja ränk töö olid lääneranniku rändurite igapäevaelu osaks. Sellest ka hüüdnimi linnale - „Metsiku Lääne“ keskus.
Nüüdne Perth võtab meid vastu kõigi kaasaegsete mugavustega, ei tundu põrmugi ohtlik (kuigi algul ikka vilavad meie silmad ringi, et märgata võimalikke madusid, mürgiseid ämblikke toalagedes või voodi all jne). Endisaegset metsikut linna meenutab siin vaid üksik mahatallutud aborigeenide allakäinud järeltulija rongis või tänaval, endiselt kehvamaitseline kraanivesi, üksikud kaasaegsete ehitiste vahele eksinud vanad hooned ja ongi esmapilgul kõik. Meile tundub Perth kohe üsna mõnusalt kodune, ilmselt peamiselt tänu sellele, et Triinu tuleb meile õhtul hilja lahkelt lennujaama vastu, söödab meil kõhudki täis ning annab arukaid näpunäiteid sisseseadmise kohta. Järgmisel hommikul, kui me Triinu majas meile eraldatud toas ärkame, tuleb päike peale nädalast kevadvihma välja ning teine majanaaber Kadi näitab meile linna. Päris mugav või mis?!
Asjaajamised ei võta kaua. Esmalt teeme endale telefoninumbrid – neid on vaja selleks, et pangaarvet avada. Viimase teeme Commonwealthis, sõbrad on soovitanud, et see on üks levinumaid ning saame hea paketi ka. Ja õhtul saame veel internetis oma „sotsiaalnumbri“ (tax file number) avalduse ära teha. Sellega on paberimajandus korras ja võime linna nautida.
Üsna väike mõnede pilvelõhkujate ja kõrgemate hoonetega ärikeskus paikneb Swani jõe ääres. Saame ilusa vaate kesklinnale kõrval paiknevalt mäekõrgendikult, kuhu rajatud üks suurimaid rohealasid linnas – King`s Park. Igal tänavanurgal tundub paiknevat mõni tänavamuusik, aasiapärasest trummitagujast, üksik hipist kitarritinistaja, kaasaskantava võimendiga minibänd (kaabud ja päiksekad), vana akordionimängija, kelle pillist kostab viis „Ei me ette tea“..
Kesklinn Kuninga pargist:
Järgnen giid Kadile Kuninga pargis:
Inimesi näeb siin küll igasuguseid, ja sealhulgas ikka väga kummalisi. Juhtume peale kui üks austraallane kesklinnas kahele aasia turistile käratab: Meie siin joome õlut ja sööme liha ja räägime ikka INGLISE keeles!
Õhtul rongi sisenedes tulevad sealt välja kaks blondide parukatega ja tugevavalt meigitult„neiut“, minikleit on täpselt nii pikk, et triibulise aluspesu alumine äär kergelt välgatab.
Päeval tuleb rongi üks kitarriga vanamees koos teismelise näoga naisega, musitab seal naist, pigistab lõua pealt tema vinne ja tinistab vahepeal kitarri. Seejärel paneb ta tüdrukule pakist kommi suhu ja pakub naeratades meile ka.
Üks noormees lihtsalt magab hambad laiali umbes 40 minutit vältava rongisõidu jooksul ja jääb meist edasi magama.
Pimedas äärelinnas tulevad rongi terve kamp trikiratastega kirjunahalisi lärmakaid poisse. Neile järgnevad rongijaama 3 turvat, kes kaasa sõidavad, kuni poisid väljuvad.
Ühel hommikusel rongil on noor neiu, vist otse peolt tulnud, ja täitsa hägune. Räägib telefoniga, loobib telefoni, teeb meiki, laulab valju häälega. Jälle minikleit ja istub sellele vaatamata jalad laiali.
Nägu näed, sõitsime päris palju rongiga, ja need on vaid mõned näited siin kirjust linnarahvast.
Ühel päeval käime koos oma prantsuse sõbranna Srijaga, kes parajasti ka just Perthis töötab, ära Scarlborough rannas. See on üks kenamaid randu siinkandis ja väga pop ka seetõttu, et siin on lisaks ägedatele laineid lõikavatele surfajatele, olemas kõik muu vajalik – kohvikud, pubid jne. Tim, see hull, kargab kevadisse külma ookeani sellise energiga, et tekitab mitu uut lainet ja pigem nagu ootaks kui kardaks kohtumist valgehaiga. Meie teised (Srija ja tema hostelikaaslased) naudime lihtsalt päikest ja merehõngu.
Koos Timmuga võtame ette kahetunnise rongisõidu Perthi teise otsa, mereäärsesse Fremantle`sse – armsasse pisut hipilikumasse linnaossa. Siin on suur jahisadam, kus rikkad ja ilusad oma puhkepäevi alustavad. Sadamat eraldab merest muul, mida mööda on mõnus jalutada. Pisut eemal on ilus liivane rannariba, kus inimesed tuulisele ilmale vaatamata juba ujuvad. Kaid ja rännaäär on täis erinevaid restorane ja kohvikuid. Siin näeme ka esimest tõestust austraallaste ilutulestiku-armastuse vastu – merendusmuuseumist väljudes leiame end keset päeva mürtsude ja paukude seest ja täpsemal vaatlemisel avastame, et taevas on täis rakette :) Puhkame jalga kohalikus õllepruulimiskojas (ka Lonely Planetis kiidetud Little Creatures) maitseme värsket õlut ja siidrit – suurepärane!
Päevane ilutulestik Merendusmuuseumi ees:
Fremantle`i muulil:
Maitseme kohalikku värskelt pruulitud õllet:
Minu uus lemmik siider - värskendav, ei magus, ei hapu
Aeg läheb ruttu kui on huvitav ja hea olla. Meil on ääretult mugav selles väikses majas, mille alumisel korrusel on elutuba-köök, ülemisel Triinu tuba, meie tuba ning Paša-Saša tuba ning õue peal bassein ja mullivannid. Ainus ebamugavus on see, et igale poole tuleb maru kaua rongiga sõita – pole just paha, kuna aega meil ju on. Ja järsku ongi käes kolmapäeva õhtupoolik. Umbes kell viis õhtul jõuame linna pealt koju ja meil ei ole veel õrna aimugi, et järgmiseks õhtuks oleme jõudnud idarannikule ca. 5000 km kaugusele!!
A - Perth 13. september kell 12.15, B - Cairns 13. september 22.35
No comments:
Post a Comment