Enne..
Meie teine suurem sihtpunkt oli Los Glaciares'e rahvuspark, mida loetakse üheks Argentiina parimaks metsikumaks mägialaks. Siin asub üks maailma suurimaid liustikke väljaspool polaarpiirkondi Hielo Sur, mis mängib suurt rolli siinsete tingimuste kujundamises. Oma kõrgete kaljutornidest tippudega, on see ala ka maailma mägironijate meelispaiku, pakub pinget ka tippklassi tegijatele. Meie tahtsime teha siin pisikese matka, et nautida kaunist maastikku ning puhata mõned päevad El Chaltenis ning tunnetada selle koha hipilikku atmosfääri.
Peale...
Päikseloojangu järgselt kergelt veel õhetava taeva taustal kerkib ümbritsevalt madalikult järsku meie teele Fitzroy ahelik. Peale päev otsa üksikut teeriba, kulgemas läbi tühermaa, üksikute kollakate heinamätastega kaetud künkliku kivikõrbe, tundub see järsk muudatus maastikus hetkeks miraažina. Pilgutan silmi. Kõrged paljad graniitrahnud, vähese sambla ja kidurate puudega künkad ja valendavate liustike ning lumeräbalatega mäetipud - need on ikka veel silmapiiril. Imeilus. Pool tunnikest hiljem jõuame pisikesse El Chalteni linna kohe aheliku all, mis on baaslaagriks siinsetele matkajatele. Isegi tihenevas pimeduses ma veendun kohe, et see on siiani kõige mõnusam asula kuhu oleme sattunud. Linna kahte peatänavat valgustavad neid ääristavate restoran-baar-kohvikute, supermarket-suveniiri-matkapoodide ning majutusasutuste tuled. Palju on pisikeste laternatega valgustatud palkhooneid, mis tekitavad hubase jõululiku atmosfääri. Õhtune õhk on soe ja tuulevaikne nagu suvel, kuigi oleme ehk vaid linnulennul paarsada kilomeetrit põhjapool oma eelmisest matkarajast. Selles lõõgastunud miljööga linnas veedame oma päevad ja ööd enne ja pärast matka:
- matkatoidukraami hankides (eri poodidest, kuna iga pisike multifunktsionaalne pood-suveniiriäri-kohvik on oma piiratud sortimendiga),
- korralikku vitaamiini- ja proteiinirohket toitu süües (hea on parilla - grilli kohad, aga ka ise valmistatud kanasupp köögiviljadega, kohalik microbrewery õlu saab ka ära maitstud),
- panaderiate värskeid pirukaid, saiakesi ja kohvi proovides,
- praktiseerides hispaania keelt (kohalikud ei räägi eriti ingliset, kuigi häda korral võib abi saada kaasreisijatelt), Timmil on vist keelte peale annet,
- ja ööd kämpingus kuulame kohalikku "pavarottit", vähemalt ise tundub see vanem sonimütsiga talumees end peale mõnda kangemat jooki pidavat väga heaks pilli- ja laulumeheks, kuigi kõik tema lood kõlavad ühte moodi (kitarril piiratud arv akorde), lisaks ei pea ta viisi ning paneb ooperivormis hääle kajama üle kitarrimängu ning poole küla. Mnjah.
- imestades, miks Fitzroy nimi tõlkes tähendab "suitsev mägi", miks kämpingu onu soovitab meil telgid aia ühte nurka panna ning üks kohalik hoiatab: very wind. Meil on kõik päevad tuuletud, pilvitu sinise taevaga, mille taustal ahelik ilusti välja joonistub. Alles lahkumise hommikul tõuseb jalustrabav tuul ning Fitzroy tipu ümber hõljub seda varjav pilv.
Matkaring Fitzroys võtab meil aega 4 päeva, ja teeme seda ülilõõgastunult ja rahulikult seekord. Matkapäevadesse mahub palju päikesepaistet ja soojust, kohisevaid jääkülmasid mägiojasid, liustikujärvi jäätükkidega, karastav suplus ühes soojemas metsajärves, tutvus ühe toreda kohalikuga, mõnusad kämpingukohad, ilusad vaated. Ühel hommikul ärkame pimedas, et imetleda, kuidas päikesetõus värvib punaseks Fitzroy ja selle kõrval paiknevate mägede kaljused tipud. Istume pehmel samblal, lonksame termosest sooja teed ning oleme korraga minevik-olevik-tulevik kui järjekordne hommik koidab..
Pilte:
No comments:
Post a Comment