Jõudsime eile Hastingi linna, Hawkes Bay lähedal. See on väike, ca. 20 000 elanikuga linn Aucklandist ca. 500 km lõuna pool (põhja saare idaranniku lähedal). Ümberringi on siin palju farme, kus kasvatatakse viinamarju, kiivisid, ube, õunu ja kariloomi. Maandusime siin keskuses paiknevas “backpackerite“ (seljakotiga matkajad) hostelis. Miks Hastings? Juhtus see nii, et vaatasime kohtasid, kuhu woofingule minna (tasuta majutus töö eest) ja aina töökuulutused igal pool. Mõtlesime siis, et kuna praegu on siin sügis ja korjamishooaeg – võiks ju tööle minna. Saime kontakti ühe tööpakkujaga, ja peale veerandtunnist telefonikõnet, otsustasime, et tasub tööle minna. Meie tööandjale meeldivad väga eestlased, pidid head töötajad olema (aitäh ilmselt Marianale ja Tiiule, kes vist ka tema juures kunagi töötanud)..
Järgmisel hommikul ehk eile päris vara hakkasime Aucklandist sõitma, jätsime suurlinna seljataha. Sõita oli palju, kuid loodus nii vaheldusrikas, et igav ei hakanudki. Algul oli igal pool selline mõnus kupliline maastik, kus hooldatud karjamaad. Enamasti nägime lambaid ja lehmi. Kuid siin on nii palju eri liiki huvitava välimusega leht- ja okaspuid, ja karjamaadel ka igal pool need kasvavad, nii et väga maaliline on - nagu iluaed see karjamaa. Siin seal voolavad väiksed jõekesed. Ja vahepeal olid ka suuremad kaljud nagu kuskil Kreekas ja sõitsime kuristiku serval. Seal kus kaljud on liiga järsud, kasvab igasuguses värvis ja suuruses puhmastikku. Sõitsime mööda ka Taupo järvest, mille lähedal on kuulsad kuumaveeallikad. Sinna püüame sisse põigata kunagi teine kord. Õhtul lootsime oma tööandjaga intervjuu teha, kuid ta oli vist haige nagu täna kuulsime. Igatahes kui õhtul siia hostelisse jõudsime (millel nimeks Mäda Õun), siis ta helistas, et me võiks kohe täna tööle minna. Ja siin hosteli admin juba teadis, et me tuleme ja et saame selle mehega kokku kes meile tööd orgunnib. Igatahes ta printis meile vajalikud töölepingud ja asjad kohe välja.
Hastingsi tänaval..
Ja täna käisimegi juba tööl. Umbes poole tunni tee kaugusel linnast, mägede vahel künka otsas oli viinamarjaistandus, ja seal korjasime viinamarju. Viinamarjadega oli ainult naljakas lugu siin – need on väga väikesed, ja väga magusad, aga nendest tehtud vein oli küll üsna hapu. Mõnus oli loodusesse saada. Koos meiega läks siit hostelist veel 6 inimest, saime nendega ka natuke tuttavaks, üks on sakslane, üks on malaisiast, üks itaaliast, üks inglane, kõik on ka rändajad nagu meiegi. Mõni on siin kauem olnud, mõni vähem, ja tundub et igaühel on midagi põnevat jutustada. „Kust Sa pärit oled?“ – see on siin tavapärane vestluse alustamise lause, sest kõik tulevad erinevatest maailma paikadest. Homme-ülehomme läheme veel tööl kuskile farmi, aga vist kiivisid korjama. Seda tööd peaks jaguma paariks nädalaks, siis liigume jälle ehk kuskile edasi. Eks näis. Ise arvame, et pole paha kui peale 7 päevast riigis viibimist juba tööd leiab. Igatahes ilmad on ilusad (nii 25 kraadi) ja mõnus on töötada vahelduseks looduses ja kirjus seltskonnas (suu viinamarju täis) ...
No comments:
Post a Comment